Ja nii see algaski...

    Mõte YFU-nimelise organisatsiooniga vahetusaastale minna tekkis mul juba paar aastat tagasi, kuid võimalus unistus täielikult ellu viia avanes alles paar päeva enne äralendu. Lahkumise eelne nädal oli küllaltki närvesööv, kuna meile tehti teatavaks, et Itaalias on raskusi pere leidmisega ja tuleb uus riik valida või üldse vahetusaasta ära jätta. Kaalukausile jäid Paraguai ja Iirimaa. Mõlemal riigil olid omad plussid ja miinused - Paraguai kasuks mängis selle eksootilisus ning võimalus kogeda elu väiksemate vahenditega riigis, Iirimaa plusside hulka kuulusid turvalisus ja võimaluste rohkus, mis osutus kõige olulisemaks aspektiks. Olin juba valmis Iirimaa vihmasesse kliimasse minema, kui äkitselt, nagu välk selgest taevast, saime kõne, et kõigi raskuste kiuste suudeti mulle leida pere Itaalias! Edasi läks kibekiireks pakkimiseks, mille käigus loomulikult päris kõik vajalik kohvrisse ei jõudnud. Paari päeva jooksul sai veel lisaks peetud väike ärasaatmisõhtusöök, (aastaks) hüvasti jäetud koolikaaslastega ning veedetud õhtupoolik Tallinnas.

    Lennud 5. septembril Tallinnast Varssavisse ja Varssavist Milanosse kulgesid probleemideta, kuid pidime Milanos mõningad tunnid (4) ootama, kuni kõik vahetusõpilased kohale jõudsid. Lennujaamast sõitsime Erba nimelisse linnakesse, kus toimus AAS ehk Aasta Alguse Seminar. Seal viidi meid kurssi tulevase eluga Itaalias. Minu jaoks oli kõige põnevamam osa AASist aga erinevate inimestega kohtumine ja need erinevused olid ikka päris silmapaistvad. Nii põnev oli jälgida, kuidas õpilased maailma eri otstest käituvad ja end väljendavad.

    7. septembri õhtul oligi aeg perega kohtuda, kuid enne veel jõudsime Milano vanalinnale pilgu peale visata (ÜLI ilus). Lendasime kohaliku kordinaatoriga Milanost Brindisisse, kust sõitsime edasi Leccesse. Sinna tuli mulle vahetusema vastu ja peale lühikest sõitu olimegi kodulinnakeses Nardòs. Peres on ema Alessandra, isa Ernesto, 17-aastane vend Federico ja 14-aastane õde Marta. Esmamulje neist on väga sõbralik ja toetav, neil on isegi kannatust oodata kuni õiged itaaliakeelsed sõnad meelde tulevad. Ümbrus on siin muidugi ka imeilus. Isegi kui oled varem maalilisi pilte näinud, on hoopis midagi muud kohapeal pastellsetes toonides maju, iga nurga peal kasvavaid kaktuseid ja muud säärast näha.

Kuumad tervitused Nardòst!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Igapäev

   Kuidas näeb välja minu tavaline päev Itaalias? Esmaspäevast laupäevani ärkan kell 6:50, sean end algavaks päevaks valmis, mängin kiisuga, hüppan rattale ning jõuan kooli 5 kuni 10 minutit enne kaheksat. Koju jõudes on kella poole kahe paiku lõuna. Tavaliselt sööme esmalt pastat ja siis soovi korral mõnd lihalist. Peale lõunat pühendan reeglina paar tunnikest kodutöödele, mida koguneb päris korralikult (pole ime, et ma päris kõike tehtud ei jõua).  Edasised tegevused varieeruvad päevast päeva. Vahest läheme vennaga raamatukokku sõpradega kohtuma ning õpinguid lõpetama (mis on küll üpris teisejärguline), teen vibuga kuiva trenni või käin tantsimas, tihtipeale mängime vennaga ka malet.      Kuna Nard òs pole vibuplatsi ning ühistrantsport lähedal asuvatesse linnadesse on nadi, ei saa ma kahjuks täies ulatuses trenni teha vaid pean piirduma n-ö kuiva treeninguga. Selle all pean silmas ilma nooleta vinnastamist ja jälle tagasi laskmist, et lihased päris kange...
Lisateave

Koolielu

     Nüüd, kus olen paar nädalat koolis käidud, võin pisut pikemalt kirjutada, millised on Itaalia koolid. Koolisüsteem on neil järgmine: 5 a algkooli, 3 a põhikooli ja 5 a liceo -d, mis on sarnane Eesti gümnaasiumile. Valida saab mitme suuna vahel ning mina olen humanitaarteaduste kallakuga klassis, seega õpime süvendatult psühholoogiat, pedagoogikat, sotsioloogiat ja antropoloogiat. Peale humanitaarteaduste on Itaalias võimalik õppida näiteks keeli, loodusteadusi, kunsti, majandust ja palju muud.      Koolielu korralduse koha pealt tooksin välja, et minu koolis on igasuguseid reegleid palju rohkem võrreldes Eestiga, aga ju on selleks omad põhjused. Näiteks ei tohi enne kella helisemist ei kooli siseneda ega sealt väljuda, isegi kui viimane tund varem lõppeb. Esimesel nädalal lõppevad kõigil tunnid kell 12 ja edaspidi võib tunniplaan iga nädal muutuda. Siiani on minu päevad alanud kell 8 ja lõppenud kell 1, mis võib esmapilgul tunduda vähe, kuid ei tasu un...
Lisateave

Dante ajab kõigil juhtmed kokku

Üks päev tegime itaalia keele tunnis suulist kontrolltööd, mis on Eesti süsteemiga võrreldes hoopis midagi uut. 3-4 väljavalitud õpilast istuvad õpetaja laua ümber, nagu ülekuulamisel, ja vastavad kordamööda erinevatele küsimustele. Oleme juba kuu aega Dante teoste õppimisele pühendanud ning üks klassiõdedest sai au vastata tolle päeva kõige saatuslikumale küsimusele: "Millest räägib Convivio ?". "No Dante püüab leida seda, millest kogu maailm tehtud on." Vaikus. Keegi ei teadnudki, mida nüüd kohe öelda. Isegi õpetaja oli hetkeks pahviks löödud. Oli siililegi selge, et see vastus oli kaugel reaalsusest. Klassiõde oli kirjanduse filosoofiaga sassi ajanud. Esimesed filosoofid püüdsid defineerida maailma algmaterjali. Dante aga teeb  Convivios  kokkuvõtte kõikidest keskaegse maailma teadmistest.  Ilusat jõuluaja algust!
Lisateave